31. Mai 2010

Kell 10.00 toimus Haapsalu Kolledžis koosolek. Võrguskeemi juhendit sai lugeda aadressilt http://ria.ee/, et kuidas saaks võrguskeemi koostada.

Haldus tegeles blogi koostamisega, kuna tagasiside ülemuste poolt oli maha laidetud, et vähe infot oli kirja pandud ja ei oldud lahti seletatud, mis mida midagi tähendab ning tehti siis põhjalikum tagaside iga päeva kohta, et mida keegi on teinud.

Taavi blogi:

Haldusswitchil sai monitooring pordil 5 sisse lülitatud, samuti haldus ja arendus switchide portidele descriptionid juurde pandud.

Mihkel Toomiku blogi:

Kuna hetkel paistab võrk enam-vähem stabiilne olevat, ning muredega meie poole eriti tihti ei pöörduta otsustasin hakkata tegelema oma tööjaamaga. Sai installeeritud Debian linux ning paar vajalikku vahendit peale selle. Meeldivaks üllatuseks oli, et Winbox töötab ilusti ka linuxi all kasutades Wine-i.
Päeva kulminatsioon oli muidugi see, et peale lõunat paistis eesti internetiteenuse pakkujatel mingi mure olevat. Nimelt oli terve Tartu pime.



Priit Varuli blogi:


Täna oli rahulikum päev, tegelesin enda blogi täiendamisega, kuna tagasiside ülemustelt ei olnud kiita ja oli põhjalikumat kirjeldust päevade kohta vaja.
Täiendasin enamus päevade blogi ja lisasin blogisse mida tegin ja kuidas tegin.

28. Mai 2010

Mulle ehk Madisele anti hommikul ülesandeks märkida kõikide arvutite tööjaamade numbrid üles, et kus arvuti taga keegi töötab. Kristjan Toots saaks siis monitoringuga (MRTG-a) jälgida võrguliiklust, et millal on keegi oma arvuti tööle pannud ja millal on keegi oma arvuti kinni pannud kutsekoolis. Jaanus installis ja tegeles täna Debianiga. Hendrik confis Cricketit.

Priit Varuli ja Andres Nurga tegevus sellel päeval:

Nagiose jaoks oli vaja kindlaid porte teada, mis pordi taga mingi tööjaam töötab, selle jaoks oli vaja arenduse ruuter ja switch ümber tõsta serveri ruumi, millega tema ja Andres Nurk tegelesid. Ümbertõstmise järel tekkis neil probleem, superserver ei saanud võrku ja VOIP ei töödanud, nad jõudsid sellisele lahendusele, et VOIP serveril ja superserveril oli oma kindel port, kus nad paiknema pidid ja nad said asjad uuesti tööle.


Taavi blogi:

Veebimeeskonnal oli vaja tõsta 1 fail ühest serverist teise, selle sai ära tehtud, samuti serveril ühel kaustal õigusi muudetud. Switchid konfis ära, et lubaks ainult ühte DHCP-d kasutada. Kammerkoor sai valmis, ning andsime lehekülje Alariga Anneli Haabule üle ning näitasime, kuidas leht toimetab ja kuidas lehega toimetada.

Mihkel Toomiku blogi:

Jaanus paigaldas kolledžisse veebikaamera, ning pani selle Tartu kaudu edastama. Üldiselt tegelesime päeval Meedia ja Disaini meeskonna muredele lahenduse leidmisega (loe: programmide installeerimisega).

27. Mai 2010

Kell 14.00 toimus koosolek Kutsekoolis. Vaadati ka seda, et kes mida tegi Kolledžis hetkel arvutis. Koostati nimekiri inimestest, kes hakkavad koostama linnavalitsusele võrguskeemi.

Priit Varuli ja Andres Nurga tegevus sellel päeval:

Ta uuris koos Andres Nurgaga võrgu kaardistamise kohta. Nad tegid OCS-inventory tarkvara installeerimise ja panid kirja, kuidas kaardistada mingit kohta. Priit lisas VOIP-i kasutajaid juurde Kaidole ja Markole. VOIP kasutajad pani serveri confi sisse ja saatis X-lite seadistuse õpetuse Kaidole ja Markole.


Andrese blogi:

Kuna DreamTeam ei olnud veel kokkupandud, siis proovis Priiduga OCS Inventory nimelist programmi. Eriti kaugele programmi testimisega ei jõudnud, alguses oli programmi andmebaasiga probleeme. Programm üritas vale kasutajaga andmebaasi siseneda. Tuli natuke conf faili muuta ning programm sai ilusti andmebaasiga ühendust. Siis me ei osanud siduda serverit klientidega.

Taavi blogi:

Uuris, kuidas saada tööle radius server, et üle wifi selle kaudu autentida. Haapsalu Kammerkoori kodulehte sai täiustatud (galerii kuvamine paremaks) ja ehk on valmis ka.

Mihkel Toomiku blogi:

Tutvusin ISKE lektüüridega, mis on muidugi omaette paragraafide hunnik. Üldiselt möödus päev intsidentideta, sain ainult Meedia meeskonna arvutitele kaughaldusega tarkvara installeerida.
Eile küsisin Disain meeskonna käest oma confide backup saidile disaini. See sai tänaseks valmis, ning tegu on päris KÕVA disainiga, isegi nii kõva et panin saidi esialgu puhta valgena üles et saaks backup-e looma hakata.

Kellel on ISKE vastu rohkem huvi, võib sellega tutvuda aadressil:
ISKE

26. Mai 2010

Priit Varuli tegevus sellel päeval:

Ta koostas Adobe Illustraatoris algset võrguskeemi, mis Mihkel Toomiku poolt tahvlile oli joonistatud, et asi graafiline ja ilus oleks. Kasutas Portable versiooni ja skeemi valmides avastas, et Portable on vigane, faili salvestada ei saanud. Poolteist tundi tööd ebaõnnestus. Ta tõmbas Portable CS 4 versiooni, mis töötas korralikult ja siis ta alustas uue skeemi joonistamist, mille ta ka lõpuks valmis sai.


Andrese blogi:

Otsis erinevaid programme, mis aitaks võrgukaardistamise lihtsamaks teha. Kuna ülesandest ei olnud tegeliku ettekujutust, siis uuris erinevaid programme, millel oleks märkimisväärsed omadused ning mis aitaks ülesannet lihtsustada.

Taavi:

IP telefonidel oli mingi kala, signaal oli halb või polnud üldse ühendust, ajas Mihkel Toomikuga selle asja korda. Ta aitas ka Kristjan Tootsil uurida, kuidas Nagios (võrgu monitoorimine) saaks infot switchidelt.

Mihkel Toomiku blogi:

Kuna päev paistis rahulik olevat, ja telefon punaselt ei helendanud ja väline veebiserver on kah olemas siis otsustasin oma php oskusi meelde tuletama hakata. Plaan siis selline, et luua ühtne koht kuhu saaks üles laadida kõik vajaolevad backupid. Juhuks kui kuskil midagi juhtub siis eeldusel, et olemas on veebiühendus saab kõike kohapeal taastada. Mõeldud tehtud, õhtuks oli mootor olemas, vaja ainult tellimustööna Disain meeskonnalt disain välja nuruda.

25. Mai 2010

Meie võrguskeem

Halduse tegevus:

Nad said Kaidolt ülesande ISKE standardite lugemiseks ja tutvumiseks.

Taavi blogi:

Konfis switchid nii, et need kõik oleks sisevõrgust ligipääsetavad, näiteks switch.haldus.ithakk.

Mihkel Toomiku blogi:

Stenaarium siis selline et meie "firmast" lekkis isikualast infot, ning me peame tootma RIA jaoks auditit, kuidas meil võrk on üles ehitatud ja mis masinates mis teenused töötavad. Sellega saigi aega veedetud.
Peale selle tekkis vajadus ühtse koha järgi, kus hoida oma varukoopiaid confidest ja muust vajalikust. Sai siis vahendeid otsitud. Lõpuks otsustasin ikka selle kasuks, et ise väike vahend valmis kirjutada.

24. Mai 2010

Täna tegeleti VOIP-dega. Täna tehti 4 kasutajat juurde. Taavi Piirak läks Kolledžisse Aimari laptopi paigutama VOIP-i.

VOIP-i telefoni numbrid:

Haldus: 100
Arendus: 101
Disain: 102
Meedia: 103
Kaido: 104
Aimar: 105
Janno: 106
Marko: 107

Priit Varuli ja Andres Nurga tegevus:

Lisati VOIP-i kasutajaid ja toimus X-lite programmi installeerimine. VOIP serverisse minekuks pidid nad SSH Key genereerima, mille järel sai VOIP-i sisse, VOIP confi lisati 4 kasutajat: Janno, Aimar ning nad tegid endale ka VOIP-i kasutaja, et proovida, kuidas X-lite programm töötab. X-lite on programm, mis tekitab virtuaalse telefoni arvutisse ning mis on sama põhimõttega nagu füüsiline IP telefon.

Taavi blogi:

Osales koosolekul, kuna asendas Jaanust. Pani Meedia Mac-i mis asub fotostuudios meedia võrgus, andis vastavad juhised Aimar Lintsile, et ta oma arvutis välisvõrgus IP telefoni saaks kasutada (softipoolset).

Mihkel Toomiku blogi:

Taaskord saime hommikul VoIP süsteemile taaskäivituse teha, vaatasime ka kriitilise pilguga ülejäänud osa võrgust üle.
Switchide konfigureerimise käigus oli ununenud neile gateway sisestada, ning tükk aega mõtlesime miks nad meile võrgust ei vasta. Tagant järgi vaadates küll loll viga aga keegi peab ju iseendale kah käru keerama. Nüüd siis on ka switchid võrgust kätte saadavad. Terve võrk on kaughallatav.

21. Mai 2010

Meie töörühma läbiv tööülesanne oli võrk tööle saada, mis õhtuks ka valmis saadi.

Kristjan Tootsi tegevus sellel päeval:

Tal oli Nagios3 suuteline monitoorima võrguseadmeid, kuid puudus
sündmustest teada andev konfiguratsioon. Lõunaks oli
Nagios3 suuteline monitoorima ruutereid, switche,
olemasolevaid servereid ning võimeline ka häiretest
e-maili teel märku andma.

Taavi blogi:

Olin jõu ja nõuga abis võrgu ehitajatel. Peale selle sai töötatud ka Haapsalu Kammerkoori kodulehe kallal.


Mihkel Toomiku blogi:

Tegelesin põhiliselt koos Jaanusega võrgu kallal, kuna nüüd lõpuks said VLAN-id korda, hakkasid õhtuks ka VoIP telefonid tööle. Lõppude lõpuks peaks võrk 100% töökorras olema, kuigi keegi seda veel kontrollinud pole.

20. Mai 2010

Kell 12.00 - 13.30 toimus uurimustöö kaitsmine Haapsalu Kolledžis. Kell 14.00 toimus koosolek Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Täna tegeleti Nagiosega, FTP serveriga ja VOIP ühendus saadi telefonide kaudu tööle. Jaanus ja Mihkel Toomik confisid switche õhtul Kolledźis kella 21.30-ni.

Kristjan Tootsi tegevus sellel päeval:

Eelneval päeval oli Marko Kõrv talle esitanud küsimusi installeeritud veebiliidese kohta, mis serveris on täiesti ebapraktiline. Kristjan otsustas parandada ennast ning installeeris mõlema testserveri masinale ilma graafilise liideseta Debian Lennystable. Alguses võttis keskonna vahetus natukene aega, kuid päeva lõpuks oli ühel testserveril kõiki ruutereid ning switche monitooriv Nagios3.

Priit Varuli tegevus sellel päeval:

Seadistati VOIP telefone, tema seadistas 2 SNOMi Norby't ära, need telefonid läksid disaini ja meedia meeskondadele, algul oli probleem Grandstramidel ja Nobrydel probleem üksteise suhtlemisega, toon oli, aga rääkides heli ei olnud. VOIP välisele IP-le seadistades läks asi tööle. Alguses oli VOIP serverisse confitud 4 kasutajat: 100, 101, 102 ja 103. Telefonid tuli DHCP peale panna, et nad võrgust IP saaksid, mille järel sai IP kaudu ligi ja seadistama hakata. SNOM'id läksid 102 ja 103 peale, seadistada tuli vastavad paroolid ja panna vastavalt vajadusele, kas väline IP või sisemine, kasutajanimi ning authentication nimi.


Andrese blogi:

Täna alustasime VOIP telefonide confimisega.
Ta confis 2 grandstar telefoni. Kohtvõrgus telefonid töötasid ning üksteisega oli võimalik rääkida. Telefonidega sai üksteisele küll helistada, kuid heli ei olnud. Siis ei olnud ka võimalik SNOM'i Norby't telefonilt GS'i telefonile helistada. Viimaks välise abiga panime VOIP telefonid VOIP serveri välise IP aadressiga tööle ning kõik töötas laitmatult. Kuna iga osakonna vahel on tunnel , ei näinud me põhjust, et telefonid peaks kasutama välist IP aadressi. Seega muutsime telefonis serveri välise IP aadressi kohtvõrgu IP aadressi vastu ära.

Taavi blogi:

HKHK halduse kontoris oleva isikliku arvuti puhastamine saastast, vajalike programmide installimine kaughalduseks. Uurimustöö esitlemine.

Mihkel Toomiku blogi:

Tänase seisuga on meil "firmas" ITHakk olemas VoIP telefonid ja neid teenindav server, mis on iseenesest väga tore. Kahjuks kaasnes sellega ka VLAN-ide vajadus meie switchides. Õnneks me ei tea VLAN-idest mitte midagi.
Kuna Marko oli ühe (haldus) switchi ära konfigureerinud siis ei jäänud mul Jaanusega muud üle kui haarata näppu conf printout haldus switchist ja minna kolledžisse HP-ga intiimsemalt tutvuma. Peale suuremat sorti vandumist oli õhtul kell 21:30 switch konfigureeritud.

19. Mai 2010

Nagios

Taavi, Jaanus ja Mihkel Toomik aitasid arenduse grupil DNS-i serverit teha, aga seda ei saadud kohe tööle. Debianis aidati Sambat installida. Selle sai ilusti tööle arenduse grupis. Hendrik Toomemägi sai ka FTP serveri tööle. Toimus ka MikroTiki ruuteri confimine. Kristjan Toots sai Nagiosel monitoringu valmis.


Kristjan Tootsi tegevus sellel päeval:

Ta alustas oma päeva jälle NagiosQL konfigureerimisega, oli praktiliselt lõpusirgel, kui otsustas loobuda. Tänu NagiosQL'i installeerimisele, sai ka konfiguratsiooni näidised, mille põhjal Nagios käsitsi konfigureerida. Otsustas Nagios3-e käsitsi konfigureerida, sest tal oli kindel eesmärk näidata mingisugustki tulemust esimese nädala lõpuks ning mittetöötav Nagios ning NagiosQL liides ei olnud rahuldav.

Priit Varuli, Andres Nurga ja Rauno Puki tegevus:

Tõsteti halduse ruuter ja switch serveri ruumi.



Andrese blogi:

Kohe hommikul otsustasime, et üks MikroTik ruuter võiks meil olla nii öelda feilsafe ehk juhuslikult kui mingi ruuter peaks minema jalutama, siis on võimalik seda ruuterit kasutada ning back-upist töötav conf peale panna. Siis ta tegi ühe ruuteri feilsafe-iks. Kuna tänaseks ülesandeks oli VOIP tööle saada, siis muutsime halduse switchi ning ruuteri confi ning tõstsime mõlemad koolis olevasse serveri ruumi.



Taavi blogi:

Aitas arendusmeestel samba serverit ning DNS serverit ehitada, samba saadi tööle, DNS'i tol hetkel mitte. Hiljem Kolledžis meeskondade arvutite tegemine (operatsioonisüsteem, kasutajad ja nende õigused, võrk korda, see tähendab, et arvutimasinad õigesse võrku).


Mihkel Toomiku blogi:

Kuna võrgud on korras jäi üle ainult olemasolevat viimistleda. Sai nimetatud interface-id switchides, tehtud kasutajaid MikroTik-ide confidele ligi pääsemiseks jne. Üldiselt oli nokitsemist päris palju, aga midagi väljatoomist väärt ei ole.

Nagu järgmiselt pildilt näha on siis kõik 4 MikroTik-i vastavad ja trace Kolledžisse käib üle VPN-i

18. mai 2010

HP 2626 switchide confimine. Meedia grupp käis ka Haapsalu Kutsehariduskekuses pildistamas. Tehti erinevate inimeste tegemistest pilte, et pärast saaks piltidelt vaadata, et mida keegi on teinud. Jaanus ja Taavi otsisid Googlest abi, kuidas confida switche. Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledźisse viidi 2 switchi. Jaanus ja Taavi viisid need ära. Nad panid Haapsalu Kolledźis switchid tööle. Saadi ka tööle switchidega tunnel Kolledźi ja kahe klassi vahel, et saaks omavahel arvuteid pingida. Alguses saadi pingimine tööle meie klassi (IT haldus) ja Kolledźi vahel. Kõrvalklassiga (Arendus) kohe ei saanud pingimist tööle. Tuli mõelda, kuida saaks pingimise tööle meie klassi (IT haldus) ja kõrvalklassi (Arendus) vahel. Sellega tegeles siis peamiselt Mihkel Toomik ja kutsekooli inimesed. Päeva lõpus tehti ka backup igaks juhuks ühele kindlale mälupulgale, et asjad ei läheks kuhugi kaduma.

Kristjan Tootsi tegevus sellel päeval:

Seadis üles teise testserveri, mida katsetada, kasutas jälle Fedora9 platvormi. Enne kui alustas Nagios3-e konfigureerimisega, proovis tööle seada NaguiosQL'i. NagiosQL on veebiliides, mis muudab Nagiose konfigureerimise ülevaatlikumaks, lihtsamaks ning võimaldab eesmärke täita ilma peavaluta. Ta püüdis ka terve päeva ebaõnnestunult, päeva lõpuks oli installeerinud kümneid mittevajalike pakette.

Priit Varuli blogi:

Halduse ruuter sai valmis, valmis conf jagati laiali arenduse, meedia ja disaini ruuteritesse,
vastavalt vajalike confi muudatustega, kahtlasel moel oli üks ruuter vahetusse läinud confimata
ruuteriga, kuid sellele sai kiirelt jälile. Kolledži inimesed panid VPN-i võrkude vahel tööle. Sellele
järgnes HP 2626 switchide confimine erinevatele tiimidele. Putty kaudu sai sisse, tegi software update ja vajalikud seadistused.


Andrese blogi:

Alustas HP switchi confimisega. Switchi confimisel tegi softi uuenduse ning kontrollisi, et kõik pordid oleks lubatud ning switch parooli all. Kuna arenduse ruuteril oli vana operatisoonisüsteem (OS) peal, tegi sellele ruuterile OS uuenduse ning pani back-up-ist arenduse confi peale. Peale seda lülitasime arenduse halduse poolt confitud võrku ning käis kooli IT administraatori juures, et ta suunaks arenduse välise IP ühte 311 klassi porti, peale mida kõik 311 klassis olevad tööjaamad ühendati arenduse võrku.

Taavi blogi:

Sai 2 switchile uus soft peale lastud ning ära konfitud, kokku meeskonna peale 4 switchi. Hiljem viis Jaanusega 2 switchi ja 2 ruuterit HK'sse ning sai natuke seal konfitud ning lõpuks VPN tööle pandud.

Mihkel Toomiku blogi:

Eile kogutud teadmistega, sai täna kõik 4 MikroTik-i ära konfigureeritud. Päeva peale läksid Jaanus ja Taavi 2 switchi ja 2 MikroTik-iga Kolledžisse ning mina jäin HkHk poole peale vägesid juhatama. Päeva lõpuks toimis võrk majade vahel ning ka VPN-id.
Muu poole pealt nii palju et HP2626-tel sai tarkvara uuendatud ja esialgne lihtne conf peale lastud et võrgud töötaks. Võrgu plaan jäi nii nagu eile sai arutatud.

17. mai 2010

Täna kell 09.00 hakati plaani looma, et mida peaks täpselt tegema seoses praktikaga. Tuli hakata MikroTiki ruutereid confima, millega peamiselt tegeles Mihkel Toomik. Taavi ja Jaanus aitasid Googeldada ning kutsekooli inimesed olid ka neile abiks ruuteri confimises. Paari ruuteriga oli probleem, et ei saanud neid alguses tööle, kuid koos saime ruuterid tööle. Tuli välja, et tuli Putty programmi kasutada ruuteri confimiseks. Väga huvitav oli ka see, et kui MikroTiki ruuter oli vooluvõrgus ja sai avada Putty aken, siis tuli sisselogimise koht ette ja siis pidi MikroTiki vooluvõrgust välja võtma ja panna kohe vooluvõrku tagasi, siis oli aega ainult 1 sekund, et vajutada 2 korda enterit klaviatuuril, et saaks MikroTiki ruuterit hakata confima. Tahvli peal olev skeem on abiks meile, kuidas saada oma võrk täismahus tööle. Kell 10.00 toimus ka Haapsalu Kolledźis koosolek, kus olid rühma juhid kohal. Mina ehk Madis aitas tehnikat paika panna ja blogi kirjutada koos Hendrik Toomega, et teised rühmakaaslased saaksid vaadata blogist, mida on tehtud tänase päeva jooksul. Kristjan Toots installis Nagiost. Backupi jaoks kopiti ka ühest arvutist ära vajalikud failid, et saaks Debiani peale panna. Arvuti sees on kokku viis 250 GB (gigabaiti) kõvaketast ehk siis kokku 1,25 TB (terabaiti). Seda arvutit ei saanud kohe sellepärast tööle, et RAM (mälu) oli puudu. Meedia grupp käis ka Haapsalu Kutsehariduskeskuses kohal, et nad tegid kaamera ja mikrofoniga esimese testi, et kuidas need töötavad. Nad filmisid ja intervjueerisid IT halduse ja Arenduse tegevust, et mida keegi täpselt on teinud. Martin Raamat oli intervjueerija. Janar Viidas filmis kaameraga. Arenduse tegevus on kirjas aadressil: http://arendus2010.blogspot.com/
Päeva lõpus tehti ka backup failidest ühele kindlale mälupulgale, et midagi ei läheks kuhugi kaduma.

----

Haldus meeskond jagunes gruppideks. Tutvuti töövahenditega. Iga meeskond sai omale ühe MikroTik ruuteri. Uuendati firmware Haldus, Meedia ja Arendus MikroTik-ides. Päeva ülesanne oli uurida välja, kuidas luua VPN ühendused kahe praktika maja vahel, kuna see oli mõlema kooli grupile tundmatu teema. Alustati võrgu ülesehituse välja töötamist.
Õhtuks oli 3 ruuteril töötav algeline konfiguratsioon olemas.
Esialgne plaan on:
*Igal meeskonnal on oma MikroTik.
*Igal meeskonnal on terve subnet 255 hosti.
*Igal meeskonnal on oma switch.
*Majade vaheline ühendus toimub VPN tunneli kaudu. (PPTP)

Kasutatud töövahendid:
*Winbox
*Putty

Meeskond valmistus praktikas tuttavate Cisco pätside stiili käsurealt konfigureerimiseks, kuid tegelikult ei olnud lood pooltki nii hullud. Nimelt on MikroTik-il kaasas oma soft selle tegemiseks:

Kristjan Tootsi tegevus sellel päeval:

Praktika käigus võttis enda peale monitoorimistarkvara konfigureerimise ning monitooringserveri üles seadmise. Tal puudus praktiliselt eelnev kogemus Linuxi keskkonnast, küsis kooli IT juhi Marek Seili käest Linuxi plaadi. Installis esimest korda Fedora9 , ilma default partitsioonide ning visuaalse keskkonna kogemusteta. Õhtul tegi ka esimesed sammud Nagios3 installeerimise poole.